Mahetoit läheb inimkonnale kalliks maksma

Kui igal pool räägitakse, et mahetoit on tervisele ja keskkonnale kasulikum, siis suuresti on see üksnes turundustrikk, kirjutab Telegraph. 

Stanfordi ülikoolis 2012. aastal tehtud mahe- ja tavalise toidu võrdlus näitas, et mingeid suuri erinevusi toiteväärtuses polnud. USAs viis aastat tagasi tehtud uuring mahefarmide loomade ja tavafarmide loomade hulgas ei näidanud samuti tervisenäitajates mingeid olulisi erinevusi. Mahedalt kasvavad sead või kanad saavad küll rohkem ringi jalutada, kuid see tähendab ka seda, et nad on kättesaadavamad parasiitidele ja haigusetekitajatele.

Palju räägitakse sellest, et mahepõllumajandus on kasulik keskkonnale. See on tõsi nii kaua, kui me räägime ühest farmist. Tõepoolest, mahefarm eraldi võetuna kasutab vähem energiat ja toodab vähem saastet kui tavafarm. Kui aga kogu põllumajandus peaks muutuma mahedaks, tähendaks see tohutut metsa- ja looduskaitsealade vähenemist, sest mahepõld annab palju vähem saaki kui tavaline põld. 

Kui näiteks tahta toota kogu USA jaoks vajalik toit orgaaniliselt, tuleks juurde saada kahe Suurbritannia pindala jagu põllumaad. 

Mürke ei tohiks ju ometi mahetoodetes olla? Nii ja naa. Mahetootja võib kasutada mürke, mis on orgaanilised. Näiteks vasksulfaati, mida seostatakse Prantsusmaa viinamarjaistanduste töötajate maksahaigustega. Või siis putukamürgina kasutatav püretriin, mille kohta üks uuring on näidanud, et sellega töötanud farmerite hulgas kasvas leukeemiasse haigestumine 3,7 korda.

Tõsi, tavalises toidus on rohkem pestitsiitide jääke kui mahetoidus. Need jäävad küll lubatud piiridesse, kuid neid on siiski rohkem. 

Kokkuvõtvalt läheb mahetootmine palju kallimaks maksma kui tavaline toidutootmine. Kogu USA muutmine mahedaks läheks maksma umbes 200 miljardit dollarit väiksema tootlikkuse tõttu. Uuringud on näidanud, et kui mingi rahvas jääb 15 miljoni dollari võrra vaesemaks, läheb see statistiliselt maksma ühe inimelu. Kogu USA mahetoidule panemine tähendaks seega 13 000 inimelu aastas.

Orgaanilisus on rikka maailma kapriis, 90 protsenti sellisest kaubast müüakse Põhja-Ameerikas või Euroopas. Kuigi mahekauba müük on viimase 15 aastaga viiekordistunud, on vaid protsent põllumaast n-ö orgaaniline. Seda eelkõige seetõttu, et suur osa inimkonnast sõltub toidust, mida kasvatatakse sünteetiliste väetistega. Mahepõllumajanduse liiga kiire kasv üle maailma võib jätta miljonid nälga.

Ühesõnaga, mahetoit on rikaste üks viisidest kulutada raha oma parema enesetunde nimel. Globaalselt võib mahetootmine aga kahjustada keskkonda ja jätta suure osa inimesi ilma odavast kättesaadavast toidust.